EESTI LAHKUMINE EUROOPA LIIDUST ESTEXIT!

On üks teema, mida inimesed võiksid küsida riigivalitsejate käest: kas riik jälgib seda, kui palju raha jääb Eestisse ja kui palju raha läheb Eestist välja," rääkis Sarapuu. "Täna võis lugeda uudist, et SEB Eesti maksis 20 miljonit eurot dividende emapangale Rootsis, mis on küll esimene kvartal. I kavartal 20 miljonit ja nii 4 korda 

Kas Island võiks Kreekat aidata?

EL-i murelapsel Kreekal pole Islandi õppetunnist erilist kasu. Kreekal ei ole oma valuutat, mis teeb devalveerimise võimatuks. Islandlasi lõi krooni kukkumine algul rängalt, sest import ja laenud muutusid kulukamaks. Kuid eksport, turism ja välisinvesteeringud said hoo sisse. Turismist ja sellega seotud teenindavast sektorist on saanud praegu Islandi suurim tõusufaktor, sest kui 2006. aastal käis riigis pisut üle 300 000 turisti, siis sel aastal ületab nende arv miljoni. 2010. aasta Eyjafjallajökulli vulkaanipurse, mis halvas Euroopa lennuliikluse, tõi riigile paradoksaalsel kombel turiste juurde, tekitades reklaami.

Vaatamata kriisijärgsele palkade langusele ei löönud Islandil vohama töötus nagu Lõuna-Euroopas.

Islandil pole ka Kreekale sarnast kroonilist maksudest kõrvale hiilimist ja kuigi kriisi eel oli siin kahtlemata ka korruptsiooni, reastab Transperancy International Islandi nüüd 12. kohale, Kreeka aga 69. kohale. Kuigi Island vajas 2001. aastal IMF-lt 2,1 miljardi dollari suurust laenu, pole see võrreldav Kreeka võlaga IMF-le, Euroopa Keskpangale ja EL-i riikidele – 271 miljardit dollarit.

Õhus on uued tuuled

See on siiski vaid kriisijärgse olukorra majanduslik pool. Õnneks on ka ühiskondlik-poliitilises olukorras õhus uued tuuled. Konservatiivne valitsus on praegu populaarsuse kaotanud. Seevastu on märtsikuust saadik riigi populaarseimaks parteiks muutunud hiljuti asutatud Piraadipartei, mille toetus on tõusnud 25%-ni. Enne oli selline toetus konservatiividel, kuid nende toetus on langenud nüüd 20% peale ning nende koalitsioonipartnerite oma 24-lt 10%-le.

„Piraadipartei on väga kriitiline ja tegus, kaitstes läbipaistvust, otsedemokraatiat, kodanikuõigusi ja infovabadust. Nii et poliitiline situatsioon on meil täiesti uus,“ ütleb Hannibalsson.

Siiski usub ta, et uus konstitutsioon võetakse vastu. Sel aastal on toimunud uuesti protestimeeleavaldusi valitsuse vastu, sest valimised võitnud parempoolsed lubasid rahvahääletusele panna otsuse, kas jätkata EL-iga liitumisläbirääkimisi, kuid ei kavatsegi seda teha.