Nõuame toiduraiskamise vastast seadust

Üldiselt ju täiesti õige lähenemine, aga kui detailsemalt vaadata, siis tekib kohe küsitavusi. Mis sellist asja üldse põhjustab, et tuleb midagi ära visata. Reeglina on ju kõike võimalk kasutada, kasvõi loomasöödaks, pärmikasvatuseks või väetiseks. Üks põhjus võib olla selles, et seadus keelab ja teine, et selle jääkprodukti turustamise kulu ületab saadud müügihinda.
Siit algavadki probleemid. Kui seadus keelab (tähtaeg ületatud, juba laualt läbi käinud, mis sest, et delikatess, mingeid töötlusreziime rikutud) ja me annnetame selle tasuta, sest teame, et see on toidukõlblik. Aga kes vastutab, kui ikka midagi juhtub. Võimalik, et ettevõte polegi süüdi, aga ta peab ikka need kohtukulud kandma kui teda süüdistatakse, maine langus takkapihta.
Teine võimalus, turustus- või jagamiskulud on liiga kallid, kui nüüd seadusega sundida turustama, siis läheb see ju toiduhinnale otsa.

Mina pakuks pigem selle lahenduse, et anda seadusega palju vabamaks nö mittekõlbliku kauba müük (nt klausliga "tarbija vastutusel"), selge, et tunduvalt odavamalt. Praegu ju ei tohi kauplus tähtaega ületanud toodet müüa isegi koeratoidu nime all. Ja siis las turg reguleerib. Selge, et ikka jääb järgi kaupa, mida ei tasu isegi tasuta jagada, sest ka jagamine on kulu.

Aga selline keelamine ja käskimine on õnnistus ainult ametnikele, kes saavad palka selle eest, et kontrollida nende õnnetute kaupmeeste "kõlbmatu toidu realiseerimise ja jaotamise aruandeid" vms.