Ei toeta Rail Balticu trassikoridori Rae valla territooriumil
Võtke petitsiooni autoriga ühendust
Maavanema vastus meie Rail Balticu teemalisele pöördumisele
2013-12-16 09:49:41Tere, Saadan Teile edasi maavanema vastuse meie poolt saadetud Rail Balticu teemalisele petitsioonile. Tervitades Krister Parbo
----------------------------------------------------
Edastasite meile oma algatatud petitsiooni, millel on terve hulga Rae valla elanike toetus. Toote välja mitmeid põhjendusi, miks ei peaks perspektiivne Rail Balticu trass läbima Rae valla territooriumit. Leiate, et eelkõige tuleb kaaluda Rail Balticu paigutamist olemasolevatesse transpordikoridoridesse, nagu näiteks Via Baltica trassikoridori või olemasoleva Tallinn-Tartu-Valga raudtee trassikoridori. Teie hinnangul on need võimalused on planeeringu lähteseisukohtades arvestamata jäetud. Olete arvamusel, et planeeringu lähteseisukohtades väljapakutud trassivariandid lõhuvad Rae vallas sajandite jooksul välja kujunenud asustusstruktuuri ning nimetatud raudtee rajamine läbi Rae valla tekitab korvamatut kahju nii inim- kui looduskeskkonnale.
Vastuseks Teie ettepanekutele märgin, et Rail Balticu raudteetrassi asukohavaliku planeering kaalub erinevaid trassivariante selleks, et leida inim- ja looduskeskkonda arvestades sobivaim asukoht kavandatavale kiirele rongiühendusele. Samas seab planeeringu eesmärk – taristu loomine kiire rongiühenduse võimaldamiseks – selged omapoolsed nõuded võimalikult otse ja sirgjooneliselt kulgeva trassikoridori näol. Nende nõuete mittetäitmine muudab planeeringu mõttetuks, kuna raudteed siis lihtsalt ei ole võimalik rajada. Võrdluskriteeriumitena on aga kasutuses nii inim- kui looduskeskkonnale avalduvad mõjuvaldkonnad, mis aitavad välja selekteerida vähim negatiivset mõju omava asukoha.
Otsus, kas Rail Balticu kulgemise suund peaks olema Tallinn-Tartu-Valga või Tallinn-Pärnu, ei ole käimasolevate maakonnaplaneeringute ülesanne. Põhimõtteline otsus on langetatud eelnevate eksperttööde põhjal ja kinnistatud üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“.Üleriigilise planeeringu koostamine oli avalik protsess, milles kaasarääkimise võimalused olid läbi üleriigilise meedia väljakuulutatud avalikel aruteludel kõikidel huvilistel.
Planeeringuprotsessi käigus analüüsitakse Rail Balticu võimaliku asukohana ka olemasolevat raudteekoridori. Hetkel toimuva alternatiivsete trassikoridoride võrdlemise käigus on üks alternatiiv (12A) ka kavandatud olemasolevale trassile, mis siseneb Tallinna lääne poolt. Kuna aga praegustele maakonnaplaneeringutele on seatud ülesandeks luua ühendusvõimalus Raplaga, ei ole kaalutud kulgemist Via Baltica koridoris. Raudtee- ja maanteekoridoride ühendamine võib tunduda ühelt poolt küll mõistlik, kuid teisalt võib ühendamisega kaasneda ka barjääriefekti võimendumine, kuna „lõhestavaid jooni“ on üksteise kõrval mitu. Via Baltica koridori kasutamisega kaasneksid ka olulised tehnilised probleemid (kohatine kolmetasandiliste sõlmede vajalikkus). Raudtee rajamine postidele ei ole välistatud, kuid tegemist on konkreetse,
2 (2)
kohapõhiseid geoloogia- ja reljeefiandmeid nõudva tehnilise lahendusega. Sellist üksikasjalikku lahendust ei ole võimalik praeguses, põhimõtteliste koridoride võrdlemise faasis täpsemalt analüüsida. Kindlasti jääb trassile lõike, kus vajalikud on estakaadid jms lahendused, kus raudtee viiakse kõrgemale, kuid need selguvad juba edasistes etappides.
Rail Balticust saadav kasu Eesti riigile ja inimestele ei ole paraku taandatav kohapealse keskkonna säilitamisvõimalustele. Kahjuks ei ole võimalik uut kiiret ühendust pakkuvat raudteed kavandada nii, et see ei lõikaks mitte kusagil Eesti territooriumil läbi metsi, põlde ja hajaasustatud külasid. Eelkõige on Eesti riigile ja elanikele kaasnevaks hüveks lähilennuliinidega konkureerivate liikumisvõimaluste tuntav paranemine ja üldise majanduskasvu soodustamine läbi kaubaveotingimuste parendamise. Regionaalset arengut toetab Rail Baltic Tallinn-Pärnu ühenduse olulise parandamisega, perspektiivis on võimalik ka Rapla lülitamine loodavasse rongiühendusse. Raudteeühenduse parendamisega alustamine Eestist Euroopa suunal aitab kaasa Eesti riigi jätkusuutlikkusele, avades uusi võimalusi nii kaubaveo arenguks kui reisijate liikumiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Rajasalu
maavanem
Alan Rood
Krister Parbo