Toeta põllumeest

Baltimaade põllumeeste ebaõiglasest kohtlemisest Euroopa Komisjoni ühise põllumajanduspoliitika eelnõus.

Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Eesti, Leedu ja Läti kinni pidanud kõigist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) nõuetest. Need kolm EL liikmesriiki võtavad seda kohustust tõsiselt ning varustavad tarbijaid kõrgekvaliteedilise ja nõuetekohase toiduga. 2012. aastal peaksid üleminekuaegsed piirangud lõppema ja kõik EL liikmesriigid peavad järgima samu turustandardeid. Kuid samas kliimavöötmes asuvate vanade liikmesriikide põllumehed saavad 2−3 korda suuremaid toetusi. Balti riikide põllumehed peavad sellist olukorda diskrimineerimiseks. Võttes arvesse, et 2004. aastast on EL ühisel turul osalemise olukord oluliselt muutunud, on liitumislepingu tingimused iganenud ja hiljem ühinenud Leedu, Läti ja Eesti olukord ebavõrdne. Eelnõus pole pööratud piisavalt tähelepanu sellele, milliseid tagajärgi põhjustas Balti riikidele poolesaja-aastane kuulumine teise liitu. See ajalooline periood tõi endaga kaasa palju negatiivseid muutusi ning mõjutab tänaseni meie konkurentsitingimusi.

EL ühine põllumajanduspoliitika aastateks 2014−2020 on pika eellooga ning see põhineb Lissaboni lepingul, mis ratifitseeriti Euroopa Liidu 27 liikmesriigi poolt ning jõustus 1. detsembrist 2009. Leping sätestab põhiprintsiibid kõikidele liikmesriikidele: võrdsuse, mitte diskrimineerimise, õigluse ja solidaarsuse (2. ptk). Lissaboni lepingu 39. peatükis seisab: “Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid on: a) tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel; b) selle kaudu kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajandusega tegelevate inimeste isikutulu suurendamise teel.”

Eesti, Leedu ja Läti põllumehed ootavad, et EL ÜPP reformimisel hüljataks aegunud mudel ning toetutaks Lissaboni lepingule, mille alusel arvutataks ümber põllumeeste otsetoetuste määr nii, et liikmesriikide vahel poleks erinevusi. Eelnõus esitatud ettepanekud, mille järgi pole plaanis olemasolevat süsteemi muuta, tekitavad meis pettumust. EL eelarveplaan aastateks 2014−2020 määrab alates 2014. aastast Balti riikide põllumeestele vaid 5 euro võrra suurema hektaritoetuse aastas. Selle plaani põhjal on ka 2020. aastal Balti riikide põllumeestele makstavad otsetoetused 35−48 protsenti väiksemad kui EL keskmine. Alates 2017. aastast on plaanis toetussummad külmutada ning Balti riikide põllumeeste toetus jääks madalaimaks ühenduses. Kinnitame, et ei praegu kehtiv ega ka kavandatav ÜPP ei põhine võrdse ning õiglase konkurentsi printsiipidel. Ajal, mil Euroopa analüüsib oma konkurentsivõimet globaalsel toiduturul, on niisugune vahetegemine ühenduse põllumeeste vahel lubamatu.

Euroopa Liit, nõudes Balti riikidelt erinevate diskrimineerimisvastaste programmide elluviimist, käitub silmakirjalikult, kui sallib Balti põllumeeste diskrimineerimist. Meie riigid on ratifitseerinud ja üle võtnud erinevaid konventsioone ja direktiive, millega on seadustatud erinevate diskrimineerimisvormide kaotamine. Miks ei suuda Euroopa Komisjon ise neid printsiipe ellu viia ja miks Euroopa Parlament lubab sellist olukorda?

EL ühine põllumajanduspoliitika peab keskenduma farmide majanduslikule edendamisele, põllumajanduse muutmisele dünaamilisemaks ja tulutoovamaks, mis tagaks toiduainete kõrge kvaliteedi ning standardite stabiilsuse nii ELis kui ka globaalselt. Kuigi Euroopa Komisjon väidab, et ÜPPga püütakse saavutada lihtsamat asjaajamist, rakendub sellega tegelikult veelgi rohkem bürokraatiat ning piiranguid nii farmidele kui riikidele. Mitmed ettepanekute rakendamine, mida komisjon on teinud ÜPP reformimiseks, vähendaksid tegelikult süsteemi arusaadavust ning tekitaksid põllumeestele ning ka ametnikele lisakoormuse.

Nõuame pöördumist kaasaegsete, 21. sajandi väärtuste ja sätete juurde, mis on kirja pandud Lissaboni lepingus.

Palume see avaldus vastu võtta ning seda analüüsida. Avaldusele on toetusallkirja andnud ... Leedu, ... Läti ja ... Eesti põllumeest ning kodanikku, kes on huvitatud kohaliku põllumajanduse ja maaelu jätkusuutlikkusest.

 


Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit    Võtke petitsiooni autoriga ühendust